Peapiiskop Urmas Viilma pühitses neljapäeval Tartu Maarja kiriku torni. Torni ehitati kolm aastat ja see läks kiriku sihtasutusele maksma 2,1 miljonit eurot.
Pühitsemisel viibis ka president Alar Karis, kes 2005. aastal kirjutas Eesti Maaülikooli nimel alla ühiste kavatsuste protokollile, millega kirik hiljem kogudusele tagastati.
Kirikutorni ehituseks kogus Tartu Maarja Kiriku sihtasutus annetustena 2,1 miljonit eurot. Kuigi sihtasutus soovib renoveerida ka ülejäänud osa kirikust, tuleb sellega veel oodata, sest kogu annetuste fond kulus tornile. Torni rajamisega tehti algust aastal 2021.
“Järgmisena soovime renoveerida katuse ja teha kandvate konstruktsioonide töid,” ütles sihtasutuse eestvedaja Silvia Leiaru. Nende tööde eeldatav maksumus on 1,5 miljonit eurot.
Leiaru lisas, et kirikus on elu käima läinud: igal pühapäeval on jumalateenistused ja tehakse ka noortetööd.
Maarja kiriku torni taastamist toetasid ettevõtja Janek Veeber, Tartu linn ning paljud eraisikutest ja ettevõtjatest annetajad.
1833. aastal ühinesid Tartu Maarja kihelkonna ehk maakogudus ja Tartu linna eestikeelne luterlik kogudus. Kuna seni eestlaste ja sakslaste ühiselt kasutatud Jaani kirik jäi kahele kogudusele kitsaks, otsustati, et eesti koguduse jaoks ehitatakse uus kirikuhoone ja Jaani kirik tuleb jätta saksakeelsele kogudusele. Tartu Maarja kirik oli Tartu esimene eestlaste endi rajatud kirikuhoone.
Kirik sai tegutseda pool aastat vähem kui 100 aastat. Teise maailmasõja ajal, 12. juulil 1941 pommitasid Nõukogude väed Tartut. Tules hävis mitusada hoonet, nende hulgas Maarja kirik. 1956. aastal andsid Tartu linnavõimud kirikuhoone varemed Eesti Põllumajandusakadeemiale (EPA) ja sinna ehitati võimla.
2008. aasta detsembris anti kogudusele kiriku omandiõigus tagasi, tegelik ruumide üleandmine omanikule toimus aga alles pärast ülikooli uue võimla valmimist 15. augustil 2009.